Tuletõrjevee mahuti peab andma kustutusvett vooluhulgaga 10, 20 või 30 liitrit sekundis ja seda kolme tunni jooksul. Väikseimgi nõue tähendab seega umbes 108 kuupmeetrit vett. Veevõtukoht peab jääma hoonest vähemalt 30 meetri kaugusele ja mitte kaugemale kui 200 meetrit hoone kaugeimast sissepääsust. Kõik numbrid allpool tulevad tuleohutuse seadusest ja siseministri määrusest nr 10, mis asendas 2021. aastal varasemad tuletõrje veevarustuse sätted.
Millal peab kinnistul olema tuletõrjevee mahuti
Tuleohutuse seadus ütleb, et ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üks veevõtukoht katab mitut hoonet, tagavad selle omanikud ühiselt.
Veevõtukoht ei pea olema mahuti. Kui kinnistu lähedal on ühisveevärgi hüdrant, tiik või jõgi, millest saab nõutud koguses vett võtta, siis mahutit vaja ei ole. Mahuti tuleb pilti seal, kus survestatud veetorustikku ei ole ja looduslikku veeallikat ei saa aasta ringi kasutada. Just sellepärast on tuletõrjevee mahutid tavalised tootmis- ja laohoonete, farmide, tanklate ja äärelinna ärikinnistute juures.
Seadus loetleb ka hooned, kus veevõtukoht ei ole kohustuslik, kui tulekahju avastamine ja kustutamine on tagatud muu tehnilise lahendusega:
- üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja kahe korteriga elamu
- kolme või enama korteriga elamu, välja arvatud kõrghoone
- kuni kümne voodikohaga hoolekandeasutuse hoone
- kuni kümne kasutajaga kogunemishoone
- kuni kümne voodikohaga majutushoone
- kuni kümne töökohaga büroohoone
Kui suur peab tuletõrjevee mahuti olema
Vajalik veehulk ei tule hoone ruutmeetritest, vaid suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Arvesse lähevad ainult sektsioonid, mille pindala on üle 200 ruutmeetri.
| Tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus | Nõutud veevooluhulk |
|---|---|
| 0 kuni 600 MJ/m² | 10 l/s |
| 601 kuni 1200 MJ/m² | 20 l/s |
| üle 1201 MJ/m² | 30 l/s |
Kui eripõlemiskoormust ei ole võimalik määrata, arvutatakse vooluhulk nii, nagu oleks koormus üle 1200 MJ/m². Vooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Kui hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendudes teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib selle aja lühendada ühe tunnini.
Kolmest arvust tulebki mahuti maht. Allolev tabel näitab, kui palju vett kulub, kui veeallikas ei täitu kustutamise ajal juurde.
| Veevooluhulk | Vaja 3 tunniks | Vaja 1 tunniks |
|---|---|---|
| 10 l/s | 108 m³ | 36 m³ |
| 20 l/s | 216 m³ | 72 m³ |
| 30 l/s | 324 m³ | 108 m³ |
Elamu puhul on määruses eraldi reegel. Esimese kasutusviisiga hoonel, mis ei ole kõrghoone, loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks, kui vett on vähemalt 30 kuupmeetrit. Väljaspool hoonet asuva põlevmaterjali ladustamisala puhul arvestatakse ala ümbermõõdust, iga 50 meetri kohta 10 liitrit sekundis.
Tabelid on lähtekoht, mitte projekt. Täpse vooluhulga ja mahu paneb paika tuleohutusspetsialist ehitusprojektis, sest arvesse lähevad hoone kasutusviis, tuletõkkesektsioonid, automaatsed süsteemid ja võimalikud leevendused. Ära telli mahutit ainult selle tabeli põhjal.
Kus veevõtukoht peab paiknema
Asukoha nõuded on sama ranged kui mahu omad ja neid on lihtne kinnistut planeerides valesti arvestada.
| Nõue | Vahemaa |
|---|---|
| Vähim kaugus ehitisest, et päästetehnika oleks ohutus kohas | 30 m |
| Suurim kaugus hoone kaugeimast sissepääsust | 200 m |
| Suurim kaugus põlevmaterjali ladustamisplatsi kaugeimast punktist | 300 m |
| Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht, suurim kaugus sissepääsust | 50 m |
| Veevõtukoha kaugus päästetehnikaga ligipääsetavast teest | kuni 2,5 m |
| Kahe veevõtukoha vahe, kui need on ühel veeallikal | vähemalt 6 m |
Kaugust ehitisest mõõdetakse mööda teid, mida päästetehnika saab sõita, mitte linnulennult. Juurdepääs peab olema tagatud aasta ringi, mis tähendab talvel lund lükatud teed ja suvel vaba platsi. Veevõtukoha tüübi valikul eelistatakse maapealset lahendust.
Ühepereelamu ja väikeehitiste kohta on määruses leevendus. Veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta, kui ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit, kui naaberkinnistute elamud on üksteisest kaugemal kui 40 meetrit või kui eripõlemiskoormus jääb projekteerimisel alla 200 MJ/m².
Tehnilised nõuded mahutile ja veevõtukohale
Mahuti ise on vaid veeallikas. Nõuetele peab vastama kogu veevõtukoht, ehk torustik, kaev, väljund ja liitmik. Olulisemad arvud on koos.
| Osa | Nõue |
|---|---|
| Püstiku siseläbimõõt | vähemalt 9 cm |
| Väljundi liitmik | üldjuhul Storz 125 koos sulgurliitmiku või kattega |
| Maapealse väljundi kõrgus | tsenter kuni 75 cm maapinnast, 80 kuni 90 kraadi maapinna suhtes |
| Maa-aluse kaevu kaas | läbimõõt vähemalt 50 cm, eristatav kuju või tähistuse poolest |
| Torustiku rõhutaluvus | vähemalt 5 baari, päästetehnikaga survestataval vähemalt 10 baari |
| Külmumispiir arvestamisel | üldjuhul 70 cm |
| Imisõela ülemised avad | vähemalt 50 cm veepinnast allpool |
| Õhu pealevool kinnisel mahutil | arvestusega 50 l/s vett võttes ja täites |
| Hooldusluuk ja redel mahutis | redel püsivalt kinnitatud, libisemiskaitsega, kannab 125 kg |
| Vee kvaliteet | ei tohi olulisel määral sisaldada osakesi üle 8 mm |
Survestamata veeallikal paikneva maa-aluse veevõtukoha tehniline lahendus tuleb enne rajamist Päästeametiga kooskõlastada. Kogu veevõtukoht tehakse joogiveetorustikule mõeldud materjalist ja torustik peab isetühjenema nii, et vesi selles ei külmu.
Millised load ja dokumendid on vaja
Tuletõrjevee mahuti ei ole lihtsalt kaevetöö. Veevõtukoht on rajatis, millel on oma ehitusteatis, ehitusprojekt ja kasutusteatis.
| Samm | Dokument | Mida see sisaldab |
|---|---|---|
| 1. Enne ehitamist | ehitusteatis omavalitsusele | väljundi koordinaadid, kasutuselevõtu aasta, tüüp, hüdrauliline lahendus, veeallika tüüp ja veekogus, veevooluhulk |
| 2. Enne ehitamist | ehitusprojekt | aluseks võetud nõuded, asendiplaan koos katvusalaga, veevõtukoha tüüp ja lahendus, veeallikas, vooluhulk, korrashoiu kirjeldus |
| 3. Enne kasutuselevõttu | katsetamise tulemus | mõõdetud vooluhulk, veekogus, rõhk, külmumisvastased meetmed, juurdepääs ja viida andmed |
| 4. Kasutuselevõtt | kasutusteatis | samad andmed mis ehitusteatises, esitatakse koos katsetamise tulemusega |
Sama loogika kehtib ka teiste maa-aluste rajatiste puhul. Kui ehitad korraga kanalisatsiooni, tasub lugeda, kuidas käib septiku paigalduse kuja, load ja nõuded, sest ehitusteatise menetlus on seal sarnane.
Katsetamine, tähistus ja korrashoid
Valmis mahuti ei ole lõpetatud töö. Määrus paneb valdajale kolm püsivat kohustust.
- Tähistus. Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, mis paigaldatakse kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale. Viit peab vastama määruse lisale 2 ja vanad viidad tuleb nõuetega kooskõlla viia hiljemalt 1. jaanuariks 2028.
- Katsetamine. Survestamata veeallikal, ehk ka mahutil, tuleb veevõtukohta katsetada vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Survestatud veeallikal on sagedus üks kord kolme aasta jooksul. Katsetamise tulemus edastatakse ehitisregistri kaudu Päästeametile.
- Korrashoid. Tagatud peab olema aastaringne kasutamine, nõuetekohane tähistus ja vaba juurdepääs. Kui veevõtukohta ajutiselt kasutada ei saa, tuleb sellest Päästeametit teavitada ja hiljem teatada ka siis, kui see jälle töötab.
Veevõtukohast võib päästetöödeks vett võtta ilma valdaja loata. Muul otstarbel, näiteks kastmiseks või ehitusel, tohib sealt vett võtta ainult valdaja loal.
Klaasplastist tuletõrjevee mahuti, mõõdud ja lahendus
Plastekori tuletõrjevee mahutid on klaasplastist maa-alused reservuaarid, mis valmistatakse kerimismeetodil. Läbimõõdud on 1600 kuni 2400 mm ja teenindusava 600 mm. Suurima üksikmahuti maht on 75 kuupmeetrit, mis katab ära 10 l/s nõude ühe tunni jooksul, aga mitte kolme tunni oma. Suuremad kogused pannakse kokku mitmest mahutist, mis ühendatakse üheks veeallikaks.
Kui vett ei ole võimalik otse mahutist pumbata, paigaldatakse kolme kuupmeetri suurune vahekaev. Vaata selleks ka kaevude valikut. Vee kättesaamiseks sobib kuivhüdrant DN150 või DN200, mis on survestamata sambakujuline hüdrant, ühendatud otse mahuti või tiigiga, ja millest vesi saadakse tuletõrjepumbaga imemise teel.
Mahuti ankurdus ja paigaldussügavus sõltuvad pinnasest ja põhjaveetasemest, sest tühi klaasplastmahuti tahab kõrges põhjavees üles kerkida. Selle üle vaatab mahutite paigalduse meeskond enne kaevetööde algust.
Tuletõrjevee mahuti hind
| Toode | Hind (€ + km) |
|---|---|
| Tuletõrjevee mahuti, alates | 1 750 € |
| 10 m³ tuletõrjevee mahuti | 1 750 € |
| 54 m³ tuletõrjevee mahuti | 8 190 € |
Lõpphinda mõjutavad maht, mahutite arv, vahekaev, kuivhüdrant, ankurdus, kaevetööd ja see, kui kaugele tee äärest mahuti jääb. Enne pakkumise küsimist tasub kokku panna hoone eripõlemiskoormus või vähemalt kasutusviis ja suurima tuletõkkesektsiooni pindala, sest neist tuleb vajalik vooluhulk.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur tuletõrjevee mahuti on vaja
Mahu annab nõutud veevooluhulk korrutatuna nõutud ajaga. Väikseim nõue 10 liitrit sekundis kolme tunni jooksul tähendab 108 kuupmeetrit vett, 20 l/s tähendab 216 m³ ja 30 l/s tähendab 324 m³. Kui hoonet kaitseb automaatne tulekustutussüsteem, mis teavitab Häirekeskust, väheneb aeg ühe tunnini ja maht kolm korda.
Kas eramule on tuletõrjevee mahutit vaja
Üldjuhul mitte. Tuleohutuse seadus lubab üksikelamul, kaksikelamul, ridaelamul ja kuni kolme korteriga elamul veevõtukohata jääda, kui tulekahju avastamine ja kustutamine on tagatud muu tehnilise lahendusega. Kui veevõtukohta siiski nõutakse, loetakse elamu puhul piisavaks veekoguseks 30 kuupmeetrit.
Kui kaugel peab tuletõrjevee mahuti majast olema
Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et päästetehnika oleks ohutus kohas, ja samal ajal mitte kaugemal kui 200 meetrit hoone kaugeimast sissepääsust. Kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Kas tuletõrjevee mahutile on vaja ehitusluba
Veevõtukoha rajamiseks esitatakse ehitusteatis ja koostatakse ehitusprojekt. Kasutuselevõtuks esitatakse kasutusteatis koos katsetamise tulemusega. Mahuti ise paigaldatakse selle projekti osana.
Kui tihti tuleb tuletõrjevee mahutit katsetada
Mahuti on survestamata veeallikas, seega tuleb veevõtukohta katsetada vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lisaks katsetatakse seda enne esimest kasutuselevõttu. Tulemus läheb ehitisregistri kaudu Päästeametile.
Kas tuletõrjevee mahutist tohib muuks otstarbeks vett võtta
Päästetööks, demineerimistööks ja veekahuri täitmiseks võib vett võtta valdaja loata. Igaks muuks otstarbeks on vaja veevõtukoha valdaja luba, ja pärast kasutamist tuleb korrashoid taastada, ehk mahuti uuesti täita.
Allikad
- Tuleohutuse seadus, paragrahvid 23 ja 24.
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10, veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, koos lisaga 1.
- Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8, tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded.
- Ehitusseadustik, paragrahvid 35, 36 ja 47.
- Standard EVS 812-6:2012+A1+A2, ehitiste tuleohutus, tuletõrje veevarustus.
Kui tahad teada, mitu mahutit ja millise lahendusega sinu kinnistule vaja läheb, kirjuta kontaktilehelt või küsi pakkumist tuletõrjevee mahutite lehelt. Vaatame projekti ja pinnase üle ning ütleme, mis mahus ja mis hinnaga lahendus välja tuleb.