Imbväljaku suurus arvutatakse elanike arvu ja reovee koguse järgi: üks elanik tekitab 100 kuni 150 liitrit reovett ööpäevas ja imbväljaku soovituslik koormus on 45 liitrit ruutmeetri kohta ööpäevas. Nelja elanikuga majal tähendab see umbes 13,5 m² imbväljakut. Imbtunnel teeb sama töö väiksemal alal, Plastekori praktikas arvestatakse üks 300-liitrine moodul ühe alalise elaniku kohta.
Arvud tulevad Kliimaministeeriumi hajaasustuse reoveekäitluse juhendmaterjalist ja Plastekori imbtunneli tootelehelt. Allpool on valem, valmis tabel 2 kuni 6 elanikule ja pinnase järgi otsus, kas teha imbväljak, imbtunnel või filterväljak.
Kuidas arvutada imbväljaku suurus?
Imbväljaku pindala saad, kui korrutad elanike arvu ööpäevase reovee kogusega ja jagad imbväljaku koormusega. Varuga arvutamiseks võta reovee koguseks juhendi ülemine piir, 150 liitrit elaniku kohta ööpäevas.
Lihtsustatult: umbes 3,3 m² iga alalise elaniku kohta.
Kontrolliks: juhendmaterjali näide annab 1 kuni 4 elanikuga majapidamisele 13,5 m² imbväljaku. Peaaegu sama tulemuse annab valem nelja elaniku puhul, 4 × 150 ÷ 45 = 13,3 m².
Filterväljaku koormus on suurem, 65 l/m² ööpäevas, seega on filterväljak sama elanike arvu juures väiksem. Juhendi näide 1 kuni 4 elanikule on 9,5 m².
Kui suur peab olema imbväljak 2 kuni 6 elanikule?
Tabelis on arvutus 150 liitriga elaniku kohta ööpäevas. Imbkraavi pikkus on ligikaudne ja eeldab juhendis toodud 0,9 m laiust kaeviku põhja. Lõpliku pindala ja paigutuse kinnitab projekteerija.
| Elanikke | Reovett ööpäevas | Imbväljak, 45 l/m² | Imbkraavi pikkus, 0,9 m põhi | Filterväljak, 65 l/m² | Imbtunneli mooduleid |
|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 300 l | 6,7 m² | umbes 7,4 m | 4,6 m² | 2 |
| 3 | 450 l | 10,0 m² | umbes 11,1 m | 6,9 m² | 3 |
| 4 | 600 l | 13,3 m² | umbes 14,8 m | 9,2 m² | 4 |
| 5 | 750 l | 16,7 m² | umbes 18,5 m | 11,5 m² | 5 |
| 6 | 900 l | 20,0 m² | umbes 22,2 m | 13,8 m² | 6 |
Arvesta alalisi elanikke, mitte maja magamistubade arvu. Kui majas elab püsivalt neli inimest ja suvel käib külalisi, vali tabelist vähemalt viie elaniku rida.
Mitu imbtunnelit on vaja?
Plastekori praktikas arvestatakse üks imbtunneli moodul ühe alalise elaniku kohta. Nelja elanikuga majale tähendab see nelja moodulit. Imbsüsteemide paigalduse lehe järgi mahuvad keskmise majapidamise imbtunnelid umbes 12 m² alale, imbtorud vajavad vähemalt 24 m².
Üks moodul on 300 liitrit ja mõõtudega 1220 × 800 × 510 mm. Moodulid paigaldatakse ühte ritta, seega nelja mooduli rida on umbes 4,9 meetrit pikk pluss otsaplaadid. Imbtunneli tootelehe järgi asendab üks moodul umbes 36 meetrit drenaažitoru või 800 kg kruusa.
| Näitaja | Imbtunnel | Imbtorudega imbväljak |
|---|---|---|
| Maa-ala keskmisele majapidamisele | umbes 12 m² | vähemalt 24 m² |
| Arvestus | 1 moodul elaniku kohta | pindala 45 l/m² koormusega |
| Kruusa vajadus | väike, moodul asendab umbes 800 kg | killustikukiht kogu kraavi ulatuses |
| Tööiga | avatud põhi, aastakümneid | keskmiselt 10 kuni 15 aastat |
| Kõrge põhjavesi | paigaldub sügavamale | saab immutada kõrgemas kihis |
| Näidishind (+ km) | 3-osaline 250 €, 4-osaline 320 € | alates 150 € |
Hinnad on imbsüsteemide lehel toodud näidishinnad ilma käibemaksuta. Imbsüsteem paigaldatakse tavaliselt koos septiku või biopuhastiga ja paigaldustöö hinnatakse koos.
Kuidas pinnas mõjutab imbsüsteemi valikut?
Pinnas otsustab, kas heitvett saab üldse immutada. Juhendmaterjali järgi on immutamine võimalik liivase ja kruusase pinnakatte puhul. Savi või saviliiva puhul ei ole immutamine võimalik, samuti siis, kui paekivi või liivakivi on maapinna lähedal.
| Pinnas ja olukord | Sobiv lahendus | Arvutus |
|---|---|---|
| Liiv või kruus, põhjavesi sügaval | Imbtunnel või imbväljak | 45 l/m² või 1 moodul elaniku kohta |
| Liiv või kruus, kõrge põhjavesi | Imbtorud kõrgemas kihis või pumplaga muldesse tõstetud süsteem | 45 l/m², kuid 1,2 m nõue peab täituma |
| Savi või saviliiv | Filterväljak, kui heitveele on suubla | 65 l/m² |
| Paas või liivakivi maapinna lähedal | Filterväljak või muldesse tõstetud süsteem | projekteerija arvutus |
Kuidas pinnast ise kontrollida?
Juhendmaterjal kirjeldab lihtsat immutusproovi. Kaeva auk immutussügavuseni, umbes 60 kuni 70 cm, ja pane põhja 5 cm peenikest kruusa. Vala auku kaks korda 20 cm vett ja mõõda, kui kaua kulub vee alanemiseks 5 cm võrra.
Korda katset vähemalt kolm korda, kuni imbumisaeg stabiliseerub. Kui vesi imbub aeglasemalt kui 2 meetrit ööpäevas, ei saa puhastatud heitvett juhendi järgi maasse immutada. Siis on õigem valik filterväljak.
Kui sügavale imbsüsteemi võib rajada?
Immutussügavus peab jääma aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit kõrgemale põhjavee kõrgeimast tasemest ja aluspõhja kivimitest. See nõue on määruses nr 61 ning selle kohta on pikem selgitus artiklis septiku paigaldus, kuja, load ja nõuded.
Juhendmaterjali järgi on imbväljaku keskmine sügavus 0,8 kuni 1,25 meetrit ja kaeviku põhja laius 0,9 meetrit. Kui imbtorud on ühes kaevikus, peab torude vahe olema 1,5 meetrit. Eraldi kaevikute keskjoonte vahe peab olema 2 meetrit.
Kui imbkraav jääb madalamaks kui 80 cm, kaetakse killustikukiht soojustusplaatidega. Kõrge põhjaveega krundil tõstetakse süsteem pumpla abil kõrgemale ja rajatakse muldesse. Selleks sobib näiteks reoveepumpla.
Millal valida imbtunnel ja millal imbtorud?
Imbtunnel on parem, kui krunt on kitsas, pinnas on liivane ja põhjavesi on piisavalt sügaval. See võtab vähem ruumi ja vähem kruusa ning avatud põhjaga moodul ei ummistu nagu imbtoru.
Imbtorud on õigem valik siis, kui põhjavesi on kõrgel. Imbtunneli paigaldussügavus on imbtorudest suurem ja kõrge veega krundil ei pruugi 1,2 meetri nõue täituda. Imbtorudega saab immutada kõrgemas pinnasekihis, kuid selleks läheb vaja suuremat maa-ala. Praktilised paigaldusnipid on artiklis imbväljaku rajamine.
Levinumad vead imbsüsteemi suuruse valikul
- Arvutatakse maja, mitte elanike järgi. Pindala sõltub reovee kogusest, mitte ruutmeetritest.
- Võetakse reovee kogus alumise piiri järgi. 100 liitriga arvutades jääb imbväljak 150 liitri arvestusest kolmandiku võrra väiksemaks.
- Ei kontrollita pinnast. Savi või saviliivaga pinnasesse tehtud imbväljak ei võta vett vastu, sõltumata pindalast.
- Unustatakse 1,2 meetri nõue. Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb süsteem tõsta või valida teine lahendus.
- Imbsüsteem valitakse septikust eraldi. Septiku tööpõhimõte eeldab, et settevaba vesi saab edasi imbväljakule või filterväljakule.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur peab olema imbväljak nelja elanikuga majale?
Nelja elanikuga majale piisab umbes 13,5 m² imbväljakust. Arvutus on 4 elanikku × 150 liitrit ÷ 45 l/m² ööpäevas.
Mitu imbtunnelit on vaja ühe pere majale?
Plastekori praktikas arvestatakse üks 300-liitrine imbtunneli moodul ühe alalise elaniku kohta. Nelja elanikuga majale on vaja neli moodulit, mis mahuvad umbes 12 m² alale.
Kas savipinnasesse saab imbväljaku rajada?
Ei saa. Savi ja saviliiv ei võta heitvett piisavalt vastu. Sellisel krundil on lahenduseks filterväljak, mis vajab heitvee juhtimiseks suublat, näiteks kraavi.
Mis vahe on imbväljakul ja filterväljakul?
Imbväljak immutab heitvee ümbritsevasse pinnasesse. Filterväljak on kilega isoleeritud, puhastab vett liiva ja kruusa kihis ning juhib selle kogumistorustiku kaudu suublasse. Filterväljaku koormus on 65 l/m², imbväljakul 45 l/m².
Kui sügaval peab põhjavesi imbväljaku all olema?
Immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele peab aasta ringi jääma vähemalt 1,2 meetrit. Sama vahe peab jääma aluspõhja kivimiteni.
Kui palju maksab imbtunnel?
Plastekori näidishinnad on 3-osaline imbtunnel 250 € ja 4-osaline imbtunnel 320 € ilma käibemaksuta. Imbsüsteem imbtorude või imbtunnelitega algab 150 eurost.
Kokkuvõte
Arvuta imbsüsteemi suurus alalise elanike arvu ja 150 liitri järgi. Imbväljakule arvesta 45 l/m², filterväljakule 65 l/m² ja imbtunnelile üks moodul elaniku kohta. Enne ostu kontrolli pinnast ja põhjavee taset, sest need otsustavad, kas immutamine on üldse võimalik.
Soovid täpset arvutust oma krundile? Vaata imbsüsteemide valikut või telli imbsüsteemi paigaldus. Kui septik on alles valimata, alusta septikute valikust või biopuhastitest.