Septikuid koos erinevate imb –ja filtersüsteemidega on hea kasutada aladel kus põhjavesi on kaitstud ja põhjaveetase ei tõuse imb-või filtersüsteemile kriitiliselt lähedale.
Kuhu ei tohi septikut paigaldada?
Septikut ei tohi kasutada nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades ja tiheasustusalas.
Mida tuleb arvestada septiku paigaldamisel?
Septiku imbväljaku ehitamisel tuleb arvestada vahemaid puurkaevude, salvkaevude suhtes nii enda kinnistul kui ka naaberkinnistutel.
Septiku kulud ja hooldamine
Septik on soodne lahendus oma soetuskulude poolest kui ka hoolduskulude poolest. Septik ei vaja oma tööks elektrit.
Septikut tuleb keskmiselt tühjendada paakautoga üks kord aastas. Soovituslikult suvisel ajal kui maapind ei ole nii raske liigniiskuse tõttu.
Kuidas septikud töötavad?
Septiku tööpõhimõte on lihtne… põhja sadestub reovees sisalduv heljum ning millesse kogunevas settes sisalduv orgaaniline aine laguneb anaeroobsete bakterite toimel.
Septik peab olema veetihe ja ventileeritav. Neile nõuetele vastavad plastist või klaasplastist valmisseptikud, mis on kerged vedada ja lihtsad paigaldada ning mille tuulutustoru ulatub kas maapinnale või ühendatakse hoonekanalisatsiooni tuulutuspüstikuga.
Millest sõltub septiku maht?
Septiku maht sõltub reovee hulgast ja sellest, kas hoones on vesiklosett või mitte.
Septik jaguneb kaheks või kolmeks kambriks, suvilas võib kõne alla tulla ka ühekambriline septik. Üldjuhul sobib 1-3 alalise elaniku puhul 2m3 septik ja kui on 3-5 elanikku siis 3m3septik. Reovee soovitatav viibeaeg septikus on 2–3 päeva, mitte aga alla ühe ööpäeva. Mida rohkem koguneb septikusse setet, seda lühemaks jääb viibeaeg.
Septiku ja imbväljaku paigaldamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kooskõlastus.
Septikul on nõutud CE sertifikaat.